Läänemere piirkonna meremajandus on keskse tähtsusega teema, kuid see ei tule ilma oma osa keskkonnaprobleemidest. See Põhja-Euroopa südames asuv suur veekogu on pikka aega olnud rahvusvahelise kaubanduse, kalapüügi, tööstuse ja transpordi strateegiliseks ristumiskohaks. See intensiivne majandustegevus tekitab aga kasvavat muret keskkonnaseisundi halvenemise pärast.

Siin on väike, mittetäielik ülevaade iga Läänemere-äärse riigi merendusest.

Saksamaa kasutab oma Läänemere rannikut, et arendada edukat merendustegevust. Rannaturism mängib üliolulist rolli, sest populaarsed rannad ja kuurordid meelitavad puhkajaid, kes otsivad mereäärset lõõgastust. Lisaks on Saksamaal edukas ranniku keemiatööstus, mis panustab majandusse tööstuskemikaalide tootmise ja ekspordi kaudu.
Saksamaa paistab silma ka oma jõupingutuste poolest mereuuringutes ja keskkonnaseires, Läänemere mereökosüsteemi uurimisel ning seiresüsteemide loomisel vee kvaliteedi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks.
Seoses looduskaitsetegevusega on Saksamaa võtnud kohustuse kaitsta merekaitsealasid ja ranniku ökosüsteeme, rajades kaitsealasid ja rahvusparke, aidates seeläbi kaasa Läänemere ainulaadse taimestiku ja loomastiku säilimisele.

Taani positsioneerib end meretehnoloogiate, eriti laevaehituse ja sadamate automatiseerimise vallas ülemaailmse liidrina. Riik paistab silma ka avamere tuuleenergia osas, Läänemere tuulepargid pakuvad puhast elektrit mitte ainult Taanile, vaid ka tema naabritele.
Taani tegeleb ka avamere inseneritööga, osaledes aktiivselt avamere tuuleparkide ehitamisel ja paigaldamisel. Riik mängib juhtivat rolli mere taastuvenergia arendamisel ja innovatsioonil.
Rannikuriigina korraldab Taani oma vetes regulaarselt purjetamisvõistlusi ja muid veespordialasid, meelitades kohale osalejaid ja pealtvaatajaid üle kogu maailma.

Rikkaliku merendustraditsiooniga Rootsit eristavad mitmed olulised merendustegevused. Riik on meretranspordis suur tegija, kusjuures sadamad on olulised rahvusvahelise kaubanduse väravad. Rootsi on liider ka meretehnoloogiate vallas, sealhulgas keskkonnasõbralike ja energiatõhusate laevade arendamisele keskendunud laevaehituses. See laevaehituse asjatundlikkus hõlmab keskkonnasõbralikumate kalalaevade ja vähese heitega kaubalaevade projekteerimist.
Lisaks tegeleb Rootsi aktiivselt mereuuringutega, keskendudes Läänemere mereökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuste uurimisele. See uurimus aitab paremini mõista keskkonnaprobleeme ja mereressursside säilimist.
Mis puutub keskkonnakaitsesse, siis Rootsi rakendab rangeid meetmeid, et vähendada Läänemere reostust, edendada mereressursside jätkusuutlikkust ja säilitada ranniku ökosüsteeme, näidates sellega oma pühendumust merekaitsele.

Soome paistab silma laevaehituses, kus asuvad sellised tehased nagu Meyer Turku, mis ehitavad tuntud ettevõtetele kruiisilaevu. Need kruiisilaevad on tuntud oma kvaliteedi ja uuendusliku disaini poolest. Lisaks paistab Soome silma kalanduses, kasutades ära Läänemere mereressursse, et pakkuda rahvusvahelistele turgudele kvaliteetseid mereande.
Merekeskkonna kaitse osas astub Soome olulisi samme Läänemere reostuse vähendamiseks, vee kvaliteedi parandamiseks ja mereökosüsteemide säilitamiseks. Need jõupingutused aitavad säilitada piirkonnas ökoloogilist tasakaalu.
Soome pakub ka rohkelt võimalusi vaba aja veetmiseks ja veetegevuseks tänu oma tuhandetele järvedele ja kaunile rannajoonele, meelitades ligi õuehuvilisi ja mereseiklusi otsivaid turiste.

Venemaa on suur avamere nafta- ja gaasitootja, mille kaevandamisplatvormid asuvad Läänemeres. Lisaks on Venemaal laevatehased, mis ehitavad laevu, sealhulgas sõjalaevu.
Venemaa viib läbi ka uuringuid ja uuringuid, et tuvastada ja kasutada muid Läänemere mereressursse, nagu mineraalid ja ehitusmaterjalid.
Merehariduse osas tunnustatakse Venemaad oma mereharidus- ja koolitusasutuste eest, mis toovad kaasa pädevaid meremehi, insenere ja spetsialiste merendustööstusele.
Venemaa sõjaline tegevus Läänemerel hõlmab mereväe õppusi, õhupatrullimist, seireoperatsioone ja sõjalaevade paigutamist. Tihti nähakse neid tegevusi jõunäitajatena ja mõnikord kritiseeritakse nende lähedust Baltikumi ja teiste NATO liikmesriikide territoriaalvetele.

Eesti paistab silma oma teadmiste poolest meretehnoloogiate, eriti navigatsioonisüsteemide ja mereseire vallas. Riigil on Tallinnas suur sadam, mis hõlbustab kaubavahetust ja kaubavedu. Eesti rannikul kasvab ka mereturism, kus pakutakse kruiise ja veetegevusi.
Merekeskkonna uuringute ja seire osas viib Eesti läbi Läänemere veekvaliteedi, mereökosüsteemide ja kliimamuutuste mõjude uuringuid.
Eesti rannad ja saared pakuvad palju võimalusi rannikuäärseks vaba aja veetmiseks, sealhulgas ujumiseks, purjetamiseks, harrastuskalapüügiks ja linnuvaatluseks, meelitades ligi loodusesõpru ja mereseikluste otsijaid.

Läti saab kasu oma peamisest sadamast Riiast, mis mängib kaupade importi ja eksporti hõlbustades regionaalses kaubanduses keskset rolli. Riigis on ka tugev kala- ja mereande töötlev tööstus, mis panustab kohalikku majandusse ja võimaldab eksportida teistesse riikidesse.
Merehariduse osas pakub Läti mereharidus- ja koolitusprogramme, et toota pädevaid spetsialiste navigatsiooni, meresõiduohutuse ja mereressursside haldamise alal.
Läti osaleb ka ökosüsteemide säilitamise projektides, luues kaitsealasid ja rahvusparke Läänemere meretaimestiku ja -loomastiku säilitamiseks.

Leedu loodab Klaipeda sadamale, mis on oluline juurdepääsupunkt Läänemere turgudele, hõlbustades rahvusvahelist kaubandust ja kaubavedu. Samuti on riik pöördumas avamere tuuleenergia poole, ehitades tuuleparke, et rahuldada oma energiavajadust ja teenida täiendavat tulu.
Leedus tegutseb lisaks Klaipeda sadamale ja meretuuleenergiale aktiivselt ka laevaehitus, omades laevatehaseid, mis ehitavad ja remondivad erineva suurusega paate ja laevu.
Leedu pakub mereharidusprogramme tulevaste meremeeste ja merendustööstuse spetsialistide koolitamiseks. Lisaks osaleb riik projektides, mille eesmärk on mere taimestiku ja loomastiku säilitamine, rannikuelupaikade taastamine ja mereressursside jätkusuutlikkuse edendamine.

Poolal on meretranspordis ülitähtis roll tänu oma strateegilistele sadamatele, nagu Gdansk, Gdynia ja Szczecin. Need sadamad on peamised rahvusvahelise kaubanduse sõlmpunktid, hõlbustades kaupade importi ja eksporti. Samal ajal on Poola Läänemere rannik populaarne turismisihtkoht, kus edukad mereäärsed kuurordid aitavad kaasa rannikuturismi sektorile.
Lisaks nendele tegevustele arendab Poola ka vesiviljelust Läänemeres, kasvatades kalu ja mereande, näiteks rannakarpe ja austreid. See tava toetab piirkonna mereandide pakkumist.
Poola esitleb oma merepärandit, säilitades oma rannikul vanu laevu, tuletorne ja ajaloolisi paiku, pakkudes ajaloo- ja merepärandi entusiastidele rikastavat kogemust.